Tegevus

Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool loodi 1999.a. lõpul. Kuuludes Eesti Vabaharidusliitu, toetab ja julgustab rahvakool vabahariduskoolina niisugust haridust, mis lähtub inimeste huvidest ja vajadustest. Rahvakoolil on oma põhikiri, mille alusel tegutsetakse.

Kooli esimene juhataja oli Piret Laidroo. 2002. aasta kevadest asus rahvakooli  juhtima endine ajakirjanik Helgi Pajo, kes tegi seda 15 aastat.

Täiskasvanukoolitajana on rahvakool avatud uutele mõtetele ning peab oma kohuseks pakkuda seda, mis täiendab teadmisi, annab juurde eneseusku ja kindlust ning võimaldab suhelda meeldivas keskkonnas.

Rahvakoolil on haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba kursuste ning õppepäevade, -laagrite ja -ekskursioonide korraldamiseks 19 õppevaldkonnas, täiskasvanukoolituses on pädevad õpetajad ning kaks mugavat õpituba Pikk 29 ajaloolises majas.

 2002. aastast alates on rahvakool järjest kasvanud, muutunud süsteemsemaks ning laiendanud oma tegevust, tuues sisse uusi õppevaldkondi ja uusi kursuslasi, leidnud uusi koolitajaid ning saanud maakonnas populaarseks. Õppijaid on üle kogu maakonna ja naabermaakondadestki. Õppekavad on paindlikud ning arvestavad õppijate soove.  2007. a. tegevuse eest tunnistati Juhan Kunderi Selts tänu rahvakooli tööle Maakonna Aasta Koolitajaks.

Rahvakool osales koos Eesti Vabaharidusliiduga EL-i programmis "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes".

2013. a. tunnustas rahvakooli tegevust Euroopa Liidu programmide elluviimisel Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oma tänukirjaga.

2017.-2018. aastal osaleb rahvakooli inglise keele algõpetuse grupp Euroopa Liidu projektis "Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine", milles õppijad saavad tasuta koolitust.

2017. aastal vahetas 15 aastat rahvakooli juhtinud Helgi Pajo välja Janne Pärlin, kes asus rahvakooli juhatajana tööle 14. augustil.